Kuskilt peab alustama. Ja mitte Van Halenist.

Mis sobiks alguseks paremini kui 80-dad. Nojah tõenäoliselt palju asju, aga valisin siiski selle suurepärase kümnendi Reigani ja sõuviet juunioniga, aja, mil teksad olid in, on sündinud mitmedki lahedad inimesed jne. Ja ma kuulan hetkel Journey "Greatest Hits Live."-i

See on sealt pealt siis esimene laul. Tõenäolisemalt nende kõige tuntum lugu ka. Keegi kunagi mingis VH1 mingis sajandi parimate saates ütles, et nad on üks vähemtunnustatumaid bände sellest dekaadist. Arvan, et see on pigem selline tüüpilise kriitiku arvamus,fännibaas on neil kindlasti olemas, laulude sõnad valdavalt positiivsed ja selline mõnus pophevi.Mitte sellises lapsikus mõttes, nagu sellel teisel bändil, kes laulab, et on õpetajasse armunud. Neil on ikka täiskasvanute romantika ja maailmavalu teemad.  Mina isiklikult avastasin esimesena sellise suurepärase loo nagu Anyway You Want It... esimest korda kuulates tekkis tahtmine teist korda veel kuulata, teist korda kuulates oli sama asi, peale kolmekümnendat kuulamist tekkis küsimus, et mis bänd see selline on.
Rääkimata sellest, et Perry hääl on minu meelest kuskil seal Rodgersi ja Planti vahepeal. Hästi võimas ja staadionibändi tüüpi. Ja veel fun fact: Separate Ways (Worlds Apart) oli Tron Legacy soundtracki osa ja filmis tõmas just sellise ülimõnusa paralleeli sisse esimese osaga ja seostas kaks asja ära. Niipalju siis esimese postituse kirjutamisest. Tehtud ta ongi.