Sealpoolne mõlgutus

Amy Macdonaldil tuli juba kolmas album välja. Mulle kaks esimest üldjoontes meeldisid. Kolmanda kohta ütles revjuu niimoodi, et kuigi lauljannal on talenti, siis puudub temas see isikupära, mis laseks temast suurepärase rahvusvahelise staari teha nagu katiperri või viinamaja. Kuulasin ära. Mulle meeldis kolmas ka. Täpselt selline tavaline, mitte ülepingutatud produktsioon, hea kõla ja... no ok, seda peab küll ütlema, et sõnakasutus oli kohati väga lapsik, aga mis sa popmuusikult ikka muud ootad.

Ja kui sa oskad hästi laulda, siis palun, tee seda. Täpselt nagu Juri Ševtšuk on seda koos DDT-ga juba üle kolme aastakümne teinud. Tehku hingega ja tehku hästi, rääkigu südamelt ära ja mõjugu kuula jalale ja ka kuulajale. Rohkem polegi tarvis. Ja käigu ikka Eestis ka kontserdil (DDT on ka seal nimekirjas, keda ma ei jõudnud vaatama, aga kindlasti plaanin minna.)

Kui eelmine lugu nukker tundus, siis  see on igati loogeline, sügis on aeg, kus aasta läbi hakkab saama, otsad kokku tõmmatakse, loomad sisse tuuakse ja hakatakse üheskoos külmaks ja pimedaks talveks ette valmistuma.

Aga nad tegelikult laulavad kevadest ka. Mõlemad on head.
P.S. DDT kohta ei ole olemas eestikeelset wikilehekülge, sellest on väga kahju. Kujutan ette , et seda pole selleks, et noorem põlvkond ei oska ingliskeelse pealt solisti nime eestindada. Luban oma blogi spikrina kasutada. Auhind sellele, kes asja ära teeb.