2020, tagasivaade muusikasse läbi kõrvapaari kogemuse.

Üks asi, mis kevadel, kui oli kombeks hirmpikku jalutuskäike teha kriisi ajal, oli, et otsustasin tutvuda Ringo ja George'i loominguga. Sealt avastasin, et tegelikult on minu meelest Ringo hulka maad huvitavam muusik kui George. Lemmiklugu oleks "Fading In Fading Out", aga raske valik on. See lugu ei pidanud esialgu üldsegi singel olema, aga otsustati, ei , eurooplastele kõlbab singliks küll. Aga lool ei olnud videot. See valmis improna, ca 90 minuti jooksul. Youtubes on olemas. Väga südamlik. Üpris filosoofilise sisuga. Aivan hyvä biisi.

Teine asi, Rod Stewart tegi Londoni sümfooniaorkestriga best ofi. Korralik keskealisele sobiv küte. Nessun Dormast šnitti võttev laul albumi lõpuotsast on kahtlemata lemmikuim, aga ka hitid sobivad hästi sellesse käriseva tämbriga sümfooniaorkestri konteksti.

Minu jaoks uued artistid - Nii Killing Joke kui Samael, keda olen küll enne poole kõrvaga kuulanud, aga teadlikult mitte. Ja noh, eks ma proovin ennast industriaali suunal ka täiendada niiplju kui aega ja viitsimist on. Piinlik on, et Killing Joke dokk on siiani järjekorras vaatamist ootamas. Sain vist just uusaastalubaduse.

Päriselt uus muusika

Deep Purple ja album Whoosh. Äraütlemata kõva album vanurbändi kohta. And The Address ja Nothing At All on enim märkimist väärivad lood. Kuigi minu meelest kogu album on fillerivaba. Aga mul on Purple vastu nõrkus ka.

Metallica S&M2 - Ma ootasin susinaga peeru, aga korralik kärts on. Aeg-ajalt kui tuju ei ole, siis tuleb skippida kui selle pealt mõne loo pleilisti viskab, aga pagana tihti on ikka hea lõpuni kuulata. Unforgiven III on märkimist väärt kuna noh, hakkas lõpuks siin versioonis kohale jõudma, et ei ole saast. All Within My Hands ka.

AC/DC PWRϟUP. Eks nad tea ise ka, mida nad teevad ja kui vanad ja väetid nad on. Selles suhtes tõesti märkimist väärt. Muusikast rääkides - harilik ACDC.
Lemmikud No Man's Land ja otseloomulikult esimene singel.



Mis siis veel oli?
Bändidest...
KMFDM, Ministry, Noie Doitse Härtet päris palju (Eesotsas Eisbrecheriga, järgmisel aastal liigutan fookuse mujale, peab artisti kaupa tegema, et mingit vahet tajuda, kellega tegu on, muidu on kõik üks suur härte), Disillusionit otseloomulikult, Tom Morello projekte (Prophets of Rage f#ck yeah!), Tin Machine avastasin. Fiona Apple uus album on tore. Moroder, Jarre, tavapärased artistid last.fmi listi ülemisest otsast.

Lugudest
Can - Turtles Have Short Legs
X - I Must Not Think Bad Thoughts
Samael - In The Deep <-miks ma Samaeli põhjalikult kuulama hakkasin
Killing Joke - Asteroid <-Sama, mis rida üleval, siinse esitaja kohta.
Puscifer - Cuntry Boner
Dragonforce - My Heart Will Go On
Joaquin Rodrigo - Adagio
Zombie/Manson - Helter Skelter
The Pretty Reckless - Death By Rock and Roll
Anaal Nathrakh - Create Art, Though the World May Perish
Billy Joel - My Life (siiani ei tule ette, mis see eesti kaver sest loost on)
Metalite - Hunting High and Low
Warren Zevon - Boom Boom Mancini
Martin Gore - Loverman
The The - Armageddon Days (Are Here Again)

Need on siis konkreetselt sellised, mis meelde jäänud ja päriselt mitmekordset kuulamist, pahatihti isegi sihiliku laulu otsimise peale, väärinud on.
Eraldi loona võib ära märkida ükskõik kelle esituses Jesus Built My Hotrodi
Kuna the only thing that I could do
Was ding a ding dang my dang a long ling long


Sellega ongi sobilik lõpetada.